Milleks ja kui palju on meie kehal vaja D-vitamiini?

D3-vitamiin on oluline meie luustiku tervisele ja lastel aju arenemisele. Kui D-vitamiini tase on madal, siis on tõenäoline risk haigestuda erinevatesse haigustesse palju suurem kui arvestatava D-vitamiini tasemega inimestel. Areneda võib diabeet, autoimmuunhaigused, epilepsia ja erinevad infektsioonhaigused. D-vitamiin on oluline ka astma, tuberkuloosi ja mitmete muude infektsioonhaiguste ravis. D-vitamiini puudus võib suurendada haigestumist erinevatesse vähkkasvajatesse, tekitada kõrget vererõhku, südameveresoonkonna haigusi jne. Allpool võite lugeda tabelit värskeimast uuringust D-vitamiini taseme ja haiguste riskide omavahelistest seostest.
D-vitamiini tabel

D-vitamiini looduslikud allikad on tursamaksaõli, rasvased kalad, munakollane.  Kuna meie toidusaadused ning toidulaud ei anna meile piisavalt vitamiine ning uuringutest selgub , et kala sööb regulaarselt väga vähene hulk elanikkonnast, siis peame seda väärtuslikku vitamiini kehale juurde andma.

Päikese käes olles sünteesib organism seda ise, seetõttu kutsutakse D3- vitamiini ka päikesevitamiiniks kuna põhiliselt tekib D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Kahjuks ei ela me just kõige päikeseküllasemal laiuskraadil. Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil selle vitamiini tase on normist madalam 73% inimestest. Isegi suvel kannatab 30% eestlastest D-vitamiini puuduse all. Meie laiuskraadil ei ole vajalikku UVB-kiirgust kuude viisi.  Samuti pööratakse viimasel ajal suurt tähelepanu päikesest tekkivatele nahaprobleemidele ning päikese käes veedetakse aega vähem, samuti on paljude terviseriskide põhjuseks liigselt tubased eluviisid.

Oluline on ka teada, et päikesekaitsekreemi kasutamine takistab D-vitamiini sünteesi nahas. Talvel soojamaareisidelt tagasi saabudes püsib D-vitamiini arvestatav tase veres 3–4 nädalat ning hakkab seejärel taas langema  kui vitamiini lisaks ei tarbita.

Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks organismis 75 nmol/l.  Sellest normist alates hakkab vähenema erinevatesse haigustesse haigestumise risk. Perearstikeskustes tehtud vereanalüüsid näitavad, et suurel hulgal Eesti elanikkonnast on see näitaja üheksal kuul aastas alumise piiri lähedal või alla selle.
Tervisesalongis Yin Yang tervisekontrolle ja konsultatsioone andev dr Michael Baharevs soovitab hoida aastaringselt oma D-vitamiini tase organismis 100-150nmol/l. See kogus vähendab oluliselt erinevatesse haigustesse haigestumise riske.(vt. Tabel)

Selleks, et välja selgitada, kui palju meie organismis aastaringselt D-vitamiini on, tuleks dr Baharevsi sõnul vereanalüüsist võtta vastavad näidud esialgu 2 korda aastas, et välja selgitada, kui palju on meil D-vitamiini talvisel perioodil ning kui palju aitab olukorda muuta suvine päike. Iga inimene on individuaalne ja meie hulgas leidub ka neid, kelle keha päikesest vajalikku vitamiini ei sünteesi.

Kui palju on kasulik ja ohutu D3 manustada?

Dr Baharevs soovitab manustada D3-vitamiini 1000 ühikut 10kg kehakaalu kohta, päevas. Kuid kindlasti soovitab ta uurida oma isiklikku organismi D-vitamiini näitu verest.

Ka doktor Riina Raudsik on soovitanud täiskasvanud inimesel võtta ööpäevas vähemalt 200 mikrogrammi (8000 IU), sest Jüri tervisekeskuses läbi viidud uuringud on näidanud, et D3-vitamiini tase on Eesti inimestel väga madal ka suvel.

Täpsustuseks- 10 mikrogrammi (mcg või μg) = 400 IU-d (ehk RÜ-d, mis on rahvusvaheline ühik).

Kogemused on näidanud, et kui võtta D3-vitamiini 1000 IU-d regulaarselt iga päev, nagu on meie apteekides pakendile päevaseks annuseks märgitud, ei kergita see D3-vitamiini taset veres üldse.

Oluline on mitte segi ajada D2-vitamiini ja D3-vitamiini, sest ravimitekkelised D-vitamiini mürgistusjuhud, mida on esile toodud, on olnud seotud D2-vitamiiniga, mitte D3-vitamiiniga.

D3 VITAMIINI TILGAD 1000 (Nutri Advanced)

 

 

TripAdvisor